Dr Simeons muy bien

Eelmise sajandi imedieet, mis ikka ja jälle populaarsust kogub

Lugemisaeg: 5 minutit - © 2021

Mida lähemale jõuab kevad, seda rohkem avaldatakse ajakirjanduses ekstreemseid kaalulangetusmeetodeid ülistavaid artikleid. Kuna minult on palju kordi uuritud, mis ma arvan Dr Simeonsi dieedist, siis vaatan hea meelega üle meetodi head ja vead.

Milles seisneb Dr Simeonsi dieet? Meetod lubab kiiret kaalulangust, mis on kahtlemata iga ülekaalulise inimese unistus. Selleks, et kaotada 40-ne päevaga kuni 15kg, peab sõna otseses mõttes kuu aega nälgima. Süüa on lubatud kuni 500 kcal päevas (näiteks 4 keskmise suurusega õuna). Meetodi üks kohustuslik osa on turustaja poolt antud Biolight graanulite tarbimine dieedi ajal.

Miks tervise-eksperdid nälgimise ja kiire kaalukaotuse peale nina kirtsutavad? Selliste dieetide „yo-yo“ efekt on suur – kiiresti kaotatud kaal tuleb väga suure tõenäosusega ka kiiresti tagasi. Elundite ja lihaste töökorras hoidmiseks, vajab organism pidevalt erinevaid toitaineid ja energiat. Isegi magades. Ekstreemsete toitumispiirangutega kaasnevad bioloogilised muutused, mille tulemusena väheneb organismi baasenergia vajadus. See on tingitud nälgimisperioodil tekkinud lihasmassi kaost ja energiakulu reguleerivate hormoonide taseme muutusest (1). Kui võrrelda organismi poolt kulutatavaid kaloreid, enne ja pärast nälgimisprogrammi, siis tarbib keha peale paastuperioodi vähem energiat.

Aga turustaja väidab, et kui stabiliseerimine on läbi tehtud õigesti, siis keha ei mäleta enam vana kaalunumbrit, mille poole uuesti tagasi pürgida. Teadusuuringud sellist ilukirjanduslikku „kaalunumbri mäluefekti“ ei kinnita. Lihasmassi kadu nälgimisperioodil on ligikaudu 25% kaotatud kehakaalust (2), kui ollakse füüsiliselt aktiivne, siis võib olla veelgi rohkem (3). Hormoonide taseme muutus võib kesta kuni aasta (4).

Toitainetest puudust ju ei tule, neid saab varurasva arvelt? Kindlasti mitte. Rasvarakud sisaldavad triglütseriide, mida organism kasutatab energiaallikana. Aga rasvkude on ka hiiglaslik orgaaniliste mürkainete reservuaar (persistant organic pollutants – POP). Kiire kaalukaotuse puhul paisatakse lühikese aja jooksul suur hulk rasvkoesse kogunenud jääkprodukte vereringesse, mis võivad mõjutada hormonaalsüsteemi tööd ja kahjustada tervist. (5, 6) Teiste makro- ja mikrotoitainete varud organismis muutuvad vastavalt nälgimisperioodi pikkusele. Süsivesikute varud (glükoos maksas ja lihastes) lõppevad pärast esimest nälgimispäeva. Veresuhkru langedes alustab organism glükoosi sünteesimist lihaskoe arvelt. Vajalikke valke saadakse samuti lihaste lõhustamisel. Peale nädalast nälgimist suureneb energiatootmine rasvkoe arvelt ja lihaste lõhustumine mõnevõrra väheneb. Mikrotoitainete varud on piiratud ja seda kompenseerida on raske või võimatu. Erinevateks biofunktsioonideks vajalik kaltsium saadakse luustikus talletatud mineraali arvelt (7) (kohe mitte üldse soovitatav üle keskealistele naisterahvastele, kellel suurem osteoporoosi oht).

Aga Dr Simeonsi veebilehel tunnistab Pr Laine Randjärv, et enne kui dieediga tegelema hakkas, siis uuris ta tuttavatelt arstidelt, ega see tervisele kuidagi liiga tee ning talle sisendas usaldust see, et dieedi taga on Briti arst Albert T. W. Simeons, kes oli ametilt endokrinoloog. Jah, Dr Simeons oli arst. Kurb muidugi, et Pr Randjärv, muidu terase silmaga naisterahvas, ei märganud seda, et aasta siis oli viiskümmend viis, kui Dr Simeons enda teooriaga välja tuli. Meetod seisnes selles, et ülekaalulised pandi 8-ks nädalaks näljadieedile (kuni 500kcal päevas) ja neile süstiti koorioni gonadotropiin hormooni (hCG). Dr Simeons järeldas ekslikult, et kaal langes tänu hormoonisüstidele. Tegelikult langes kaal otse loomulikult tänu nälgimisele. Õnneks on teadus vahepeal edasi arenenud ja kui natukenegi vaeva näha, siis võib leida teaduskirjandusest kümneid artikleid, mis Dr Simeonsi teooria ammu ümber on lükanud. (8, 9)

Aga turustaja väidab, et „graanulitele on ümber kopeeritud hormooni bioenergeetiline võnkeinfo ja see avab juurdepääsu varurasvale“. Kõrgema astme loomingulisus. Pange kartulid ja apelsinid ühte korvi ja minge järgmisel päeval vaatama, kas kartulitel on apelsinide „võnkeinfo“ - samad keemilised ja füüsikalised omadused. Aga kui keegi nüüd seda bla-bla-biovõngete juttu siiski uskuma jäi, siis võtke minuga ühendust. Mul on teile pakkuda üks eriti vinge pudel, mis päikesevalguse kätte jättes muudab vee struktuuri. Võluvesi valgustab teie vaimu ja annab teile võime rääkida soravalt tuvide keelt. Sooduspakkumine kuni kolmapäevani, ainult 40 eurot/pudel.

Ka paljud kuulsad prouad räägivad sellest eelmise sajandi dieedist ainult ülivõrdes. Jah. Ei hakka siinkohal spekuleerima kas, kes ja kui palju keegi meetodi kaasakiitmise eest tasu sai. Dieedi populaarsuse taga on tublid oma ala spetsialistid, kes on tõelised profid turunduse valdkonnas. Populaarsust kasvatatakse meediakanalites suure isuga „kaalukate prouade“ edulugude avaldamisega, kes kinnitavad justkui ühest suust, et meetod pidavat olema ülitõhus. Mõnele prouale tundub meetod sedavõrd efektiivne, et teeb seda juba kolmandat korda.

Kes on teenuse pakkuja? Dr Simeonsi dieeti müütab Eestis OÜ Shtern Consulting, mis on registreeritud Iisraelist pärit abielupaari Anat ja Alexander Sterni nimele. Firma lehel reklaamib Anat ennast kui mitmekülgset konsultanti, kes annab kogemusi börsiinvesteeringute ja turuanalüüsi alal. Alexander on hariduselt tarkvara insener, kes tegeleb ka emotsionaalne heaolu, äritegevuse arenduse ja coachingu teenuse pakkumisega. Konsultantide meeskonda juhib Aire Kängsep.

Kokkuvõtteks Inimestele, kellest hoolin, ei soovitaks küll midagi sellist läbi põdeda. Ammu on teada, et ja igasugune „dieeditamine“ on üks kaalutõusu põhjustavatest faktoritest (10). Kaalulangetamiseks võiks läbi vaadata enda igapäevased toitumis- ja liikumisharjumused ning vajadusel korrigeerima elustiili. Aga eks igaüks talitagu enda mõistuse piirides.

Autoril puudub huvikonflikt seoses artiklis kajastatud teemaga. Tegemist on intellektuaalomandiga. Kõik Frida Frukti blogis avaldatud tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega.

Kasutatud kirjandus

1. Maclean, P. S.; Bergouignan, A.; Cornier, M. A.; Jackman, M. R., Biology's response to dieting: the impetus for weight regain. Am J Physiol Regul Integr Comp Physiol 2011, 301 (3), R581-600.
2. Ardavani, A.; Aziz, H.; Smith, K.; Atherton, P. J.; Phillips, B. E.; Idris, I., The Effects of Very Low Energy Diets and Low Energy Diets with Exercise Training on Skeletal Muscle Mass: A Narrative Review. Adv Ther 2021, 38 (1), 149-163.
3. Chaston, T. B.; Dixon, J. B.; O'Brien, P. E., Changes in fat-free mass during significant weight loss: a systematic review. Int J Obes (Lond) 2007, 31 (5), 743-50.
4. Koliaki, C.; Spinos, T.; Spinou, Μ.; Brinia, Μ.; Mitsopoulou, D.; Katsilambros, N., Defining the Optimal Dietary Approach for Safe, Effective and Sustainable Weight Loss in Overweight and Obese Adults. Healthcare (Basel) 2018, 6 (3).
5. Lee, Y. M.; Kim, K. S.; Jacobs, D. R.; Lee, D. H., Persistent organic pollutants in adipose tissue should be considered in obesity research. Obes Rev 2017, 18 (2), 129-139.
6. Cheikh Rouhou, M.; Karelis, A. D.; St-Pierre, D. H.; Lamontagne, L., Adverse effects of weight loss: Are persistent organic pollutants a potential culprit? Diabetes Metab 2016, 42 (4), 215-23.
7. Hisatomi, Y.; Kugino, K., Changes in bone density and bone quality caused by single fasting for 96 hours in rats. PeerJ 2019, 6, e6161.
8. Lijesen, G. K.; Theeuwen, I.; Assendelft, W. J.; Van Der Wal, G., The effect of human chorionic gonadotropin (HCG) in the treatment of obesity by means of the Simeons therapy: a criteria-based meta-analysis. Br J Clin Pharmacol 1995, 40 (3), 237-43.
9. Lovejoy, J. C.; Sasagawa, M., An unfortunate resurgence of human chorionic gonadotropin use for weight loss. International Journal of Obesity 2012, 36 (3), 385-386.
10. Pietiläinen, K. H.; Saarni, S. E.; Kaprio, J.; Rissanen, A., Does dieting make you fat? A twin study. Int J Obes (Lond) 2012, 36 (3), 456-64.