Kus kohast need ülekaalulised lapsed küll tulevad?

Kus kohast need ülekaalulised lapsed küll tulevad?

Lugemisaeg: 8 minutit - © 2020

Öeldakse ju küll, et paks laps - ilus laps aga tõstku käsi püsti see, kes tahaks ise olla see imekaunis ümmargune tupsununnu. Raseduse ajal ei pea naine sööma kahe eest, küll aga oleks vaja mõelda kahe eest. Uued teadusuuringud kinnitavad üha enam hüpoteesi, et lapse ainevahetusprobleemid ja ülekaal saavad alguse juba emaüsast looteperioodil ning on otseselt seotud ema kehakaalu ja toitumisharjumustega raseduse ajal(1).

Paljud arvavad, et laste ülekaalu tekke põhjuseks on nende geenid. Mõnel inimesel võib tõepoolest esineda geneetilisi variatsioone, mis võivad soodustada rohkem ülekaalu tekkimist aga kindlasti ei saa öelda, et see oleks määrav ülekaalu väljaarenemisel.
Midagi nende geenidega aga siiski toimub. Nii nagu selles artiklis juba kirjutasin, ei saa inimene muuta emalt-isalt päritud geene, küll aga on olemas tegureid, mis mõjutavad nende geenide avaldumist. Olenevalt kuidas DNA on seotud teiste molekulidega, võivad geenid avalduda (olla ON) või mitte (olla OFF). Selliseid muutusi nimetatakse epigeneetilisteks muutusteks. Üks teguritest, mis võib põhjustada sellist „ON“/„OFF“ geenide avaldumist, on toitained, mida igapäevaselt tarbime. Loode on arenev organism, kes omandab kõik toitained ema söögist-joogist ja ainevahetusest. Huvitav, kas ja mis mõju see võiks tulevase inimese geenidele ja ainevahetusele avaldada?

Uuringud näitavad, et kui raseduse perioodil tulevane ema nälgib, areneb lootel välja „energiat kokkuhoidev“ ainevahetussüsteem, mis võib põhjustada uuel maailmakodanikul ülekaalu, rasvumist ja II tüüpi diabeeti tema hilisemas elus. Suurepärane näide „kokkuhoidliku ainevahetuse“ väljaarenemisest on peale Hollandi näljahäda sündinud põlvkond, kelle hulgas on erakordselt palju ülekaalulisi ja diabeetikuid. Teise Maailmasõja lõpus tõkestasid Saksa väed toiduainete tarnimist Hollandisse ning 4 miljonit inimest riigi lääneosas jäid kuueks kuuks ilma toiduvarudeta. Uuringud näitavad, et sellel perioodil olevate rasedate naiste drastilised toitumispiirangud „vaigistasid“ lootes teatud geenid, mis põhjustasid sündinud lastel hilisemas elus glükoosiga seotud ainevahetushäireid, ülekaalu, rasvumist ja sellega seotud haigusi.(2, 3) Kuna tänapäeva arenenud ühiskonnas näljahäda ei ole, siis tekkis küsimus, kas ja kuidas toitainete üleküllus võib mõjutada looteperioodil geenide „programmeerimist“?

Sajad uuringud erinevates maades kinnitavad, et tulevase ema rasedusele eelnev ülekaal, rasvumine ning liigne kehakaalu tõus raseduse ajal põhjustab vastsündinute sünnikaalu tõusu ja rasvumist ning on otseselt seotud lapse ülekaalu, rasvumise, ainevahetushäirete ning II tüübi diabeedi väljaarenemisega tema hilisemal eluperioodil. Raseda naise toitumisharjumused, kehamassi indeks ja hormoonide tase „programmeerib“ uue ilmakodaniku geenide avaldumist. Permanentsed epigeneetilised muutused, mis lootel välja arenevad toitainete ülekülluses, on lapse ülekaalu ja rasvumist soodustavaks teguriks ning ilmneda alles aastaid hiljem. (1, 4)

Näiteks on rasvumise levikuga suurenenud märkimisväärselt rasedusaegse diabeedi esinemissagedus. Rasedusaegne diabeet (gestatsioondiabeet) on diabeedi vorm, mis diagnoositakse raseduse ajal neile naistele, kelle veresuhkru (glükoosi) tase on liiga kõrge ja kellel ei ole diabeeti varem esinenud. Tulevase ema veresuhkru väärtuse tõusuga, tõuseb ka otse loomulikult loote veresuhkru tase. Selleks, et glükoos saaks siseneda vereringest raku sisse, on vaja pankrease poolt sünteesitud insuliini (piltlikult öeldes on insuliin justkui „võti“, mis avab rakumembraanis ukse, et glükoos sisse saaks). Kõrget glükoositaset püüab loode normaliseerida ise insuliini sünteesides, mis põhjustab algelise pankrease ülekoormust ning loote suuremat kasvu. Peale selle, et vastsündinu suur kaal suurendab rasedusel ja sünnitusel esile tulevaid komplikatsioone nii emale kui ka vastsündinule (preeklampsia, raseduse katkemine, keisrilõige, lapse sünnitrauma, jne), põhjustab glükoosi-insuliini üleküllus loote geenides ja ainevahetuses elukestvaid muutusi.(5, 6)

Kusjuures siinkohal ei saaks öelda, et tegemist on mingite „paksude Ameeriklaste“ probleemiga. Rasedusaegne suhkrutõbi on Eestis kasvanud viimase 20-ne aastaga hüppeliselt (Graafika 1). Eestis muutus rasedusaegse suhkrutõve diagnoosikriteerium aastal 2011 ja seda kohendati veelkord aastal 2018 (7). See kindlasti mõjutab natuke haiguse esinemissageduse tõusu aga põhimõtteliselt räägib graafika iseenda eest. Transpordiamet võib suuremate istmekohtade tellimuse varakult sisse anda.

Graafika 1. Rasedusaegse suhkrutõve esinemissagedus Eestis aastatel 2000-2018 (tumesinine). Graafikal on ka ära toodud rasedusest mitte tingitud suhkrutõve esinemissagedus raseduse ajal (oranž). Allikas: Eesti Meditsiiniline Sünniregister. Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas, tabel SR42: Rasedusaegsed riskitegurid ja tüsistused; kasutatud 06.05.2020

Kuhu ma tahan selle maailmatuma pika (8 minutit lugemisaega nõudva) looga jõuda? Laste ülekaal on tõusuteel ja see on murettekitav. Ma tahaksin koputada kõikide lapsevanemate, nii emade kui isade, südametunnistusele, sest ainult nemad saavad seda muuta. Lapse ootamine ja saamine on väga eriline aeg ning rasedus on nagu tõeline looduseime, mil saab alguse üks uus elu. Iga ema ja isa on oma lapsele nagu isiklikud superkangelased, kes neid hoiavad ja kaitsevad kõikide maailma pahede eest. Lapse tervise seisukohapealt on väga tähtis, et vanemate söömisharjumused, nii ennem kui peale lapse sündi, oleksid tervislikud. Tulevaste emade elustiil on otseselt seotud laste ülekaalu tekkimisega ja seda on ääretult raske muuta, kui laps juba vastsündinuna ülekaaluline on ja tal ainevahetus terveks eluks „pekki keeratud“.

Vaadake üle enda toitumis- ja liikumisharjumused, tehke rohkem sporti ning hoiduge ultratöödeldud toodetest. Näpunäiteid ja mõtlemist „pahadest“ toiduainetest leiab sellest artiklist ja sellest artiklist.

Milline Superkangelane sa tahaksid oma lapsele olla?

Autoril puudub huvikonflikt seoses artiklis kajastatud teemaga. Tegemist on intellektuaalomandiga. Kõik Frida Frukti blogis avaldatud tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega.

Kasutatud kirjandus

1. B. Koletzko et al., Long-Term Health Impact of Early Nutrition: The Power of Programming. Ann Nutr Metab 70, 161-169 (2017).
2. T. Roseboom, S. de Rooij, R. Painter, The Dutch famine and its long-term consequences for adult health. Early Hum Dev 82, 485-491 (2006).
3. E. W. Tobi et al., DNA methylation as a mediator of the association between prenatal adversity and risk factors for metabolic disease in adulthood. Science Advances 4, eaao4364 (2018).
4. M. Tanvig, Offspring body size and metabolic profile - effects of lifestyle intervention in obese pregnant women. Dan Med J 61, B4893 (2014).
5. V. A. Mustad, D. T. T. Huynh, J. M. López-Pedrosa, C. Campoy, R. Rueda, The Role of Dietary Carbohydrates in Gestational Diabetes. Nutrients 12, (2020).
6. P. M. Catalano, Trying to understand gestational diabetes. Diabet Med 31, 273-281 (2014).
7. R. Maarja, K. Velli, Muutused rasedusdiabeedi ja selle tüsistuste esinemises seoses uute diagnoosikriteeriumite kasutuselevõtuga. Eesti Arst Juuni, 339-343 (2019). https://eestiarst.ee/muutused-rasedusdiabeedi-ja-selle-tusistuste-esinemises-seoses-uute-diagnoosikriteeriumite-kasutuselevotuga/#