Mis on nutrigenoomika?

Lugemisaeg: 5 minutit - © 2020

Teaduse areng sõltub tehnika arengust ja ühiskonnas leiduvatele probleemidele lahenduse otsimise vajadustest. Seoses tehnika ülisuure arenguga viimase 20-ne aasta jooksul, on tekkinud teadusmaastikule uued ülihuvitavad teadusharud. Üks suhteliselt uus teadusharu on näiteks nutrigenoomika. Kuna paljud inimesed ei tea, millega see teadusharu tegeleb, siis püüan siinkohal väga lihtsalt ära seletada, millega on tegemist ja mis kasu saab ühiskond selles valdkonnas tehtud uuringutest. Kuna see teadusharu on otseselt seotud geneetikaga, mis on ka tegelikult suhteliselt uus teadusharu, siis kordan üle mõned üldteadmised geneetikast.

Mis see geen siis õigupoolest ikkagi on? Informatsioon, mis sisaldab juhiseid meie organismi tööks ning määrab ära millised me välja näeme, on talletatud ühte väga pikka molekuli – DNA. Geen on üks lõik sellest DNA molekuli ahelast, mis sisaldab informatsiooni ühe kindla funktsiooni või päriliku tunnuse kohta meie organismis. Inimestel on umbes 20 000 geeni. Sama inimese kõikides rakkudes, mõne üksiku erandiga, on täpselt ühed ja samad geenid ja need kantakse edasi vanematelt lastele. Üks päritud tunnus võib olla määratud ühe geeni poolt (silmavärv) või mitmete geenide poolt (inimese pikkus).

Joonis 1. DNA molekul ja erinevad geenid.

Kui eriline te olete? Erinevate inimeste geenid sarnanevad 99,9% teineteisega. See tähendab seda, et vaid 0,1% teeb teid eriliseks – määrab ära teie silmavärvi või eelsoodumuse teatud haiguste tekkeks.

Aga kui ühe inimese kõikides rakkudes on ühed ja samad geenid, kuidas siis on võimalik, et ühest rakust areneb välja närvirakk ajus ja teisest naharakk kubemes? See oleneb sellest, millised geeni-kombinatsioonid selles rakus on aktiivsed. Geenide ekspressioon, ehk siis millised geenid selles rakus on aktiivsed ja avalduvad, sõltub suuresti välistest teguritest.

Millised need välised tegurid siis on? Geenide „aktiveerijad“ või „vaigistajad“ võivad olla väga erinevad faktorid, mis tulevad väljastpoolt rakku. Näiteks hormoonid. Samuti leidub terve hulk geeni ekspressiooni mõjutavaid tegureid meie keskkonnast. Näiteks tubakas, arstirohud, radioaktiivsus aga ka ainevahetuse poolt sünteesitud molekulid erinevates elusituatsioonides - stress, haigused, sportimine.

(Näiteks on inimese pikkus ära määratud paljude erinevate geenide poolt, mis on päritud emalt ja isalt. Samas on keskkonna mõju nende geenide ekspressioonil väga oluline – hormoonide hulk puberteedieas, toitumine, jne. Inimese pikkus areneb välja vanematelt päritud geenide ja keskkonna mõjul.)

Toitained võivad ka mõjutada geenide väljendumist, neid aktiveerides või vaigistades. Teadus, mis uurib toidus olevate mikro- ja makrotoitainete toimet meie geenidele ja sellest tulenevat mõju tervisele on NUTRIGENOOMIKA. Nagu varem öeldud, sarnanevad inimesed 99,9% teineteisega ja me oleme 0,1% erilised - kõikide inimeste ainevahetus ei ole päris ühesugune. NUTRIGENEETIKA uurib inimeste geneetiliste variatsioonide reaktsiooni erinevatele toitainetele.

Ahah, selge pilt. Ja mida siis selle hullult huvitava informatsiooniga nüüd peale hakata või mis kasu inimestel sellest on? Mõne inimese geenid võivad olla eelsoodumuseks erinevate haiguste tekkeks (vähk, diabeet, rasvumine). Meil on terve elu ühed ja samad geenid ja muuta neid ei saa. Küll aga saame kontrollida tegureid, mis mõjutavad geenide avaldumist. Toidu koostis ja kogus võib mängida olulist rolli erinevate krooniliste haiguste tekkimisel, nende raskusastmel ja haiguse sümptomite kestusel. Elustiiliga saame kontrollida nende haiguste tekkimist, lükata ajas haiguse ilminguid edasi või neid ravida. Sellepärast on väga oluline nii geenide aktiivsust mõjutavate faktorite, kui ka sellega seotud bioloogiliste mehhanismide uurimine.

Nii lihtne oligi? Aga äkki hakkan ise ka homme siis teadlaseks? Kahjuks on kogu protsess natuke ikkagi keerulisem. Näiteks on inimeste rasvumisega seotud erinevate uuringute järgi üle 100 geeni, mida omakorda võivad mõjutada erinevad faktorid, sealhulgas toitained. (Sellest, kas sinu ülekaalus on süüdi sinu geenid, kirjutan teinekord pikemalt.) Teadlaseks võib aga hakata sellegipoolest! Geneetikat saab õppida Eestis erinevates ülikoolides.

Autoril puudub huvikonflikt seoses artiklis kajastatud teemaga. Tegemist on intellektuaalomandiga. Kõik Frida Frukti blogis avaldatud tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega.