Life Style 1
12/03/21 16:49 Filed in: Life Style | Weight Loss
Elustiili muutuse esimene samm
Mul on üks sõber Villu. Ta on ilus, tark ja parajalt paks mees. Oma parimad aastad on ta siiski juba ära elanud, sest Villul on tervis täitsa tuksis. Kehamassiindeks osutab rasvumisele, süda jupsib, vererõhk pendeldab üles-alla ja talle on diagnoositud eeldiabeet. Kerge on võtta tabletti aga kas peale haiguste sümptomite leevendamise ei peaks Villu asuma võitlusesse haiguste algpõhjusega, milleks on ülekaal ja rasvumine?
Elustiili muutusest on palju räägitud, kuid uut elu pole kerge alustada päevapealt. Millest siis alustada? Teen Villule ettepaneku omandada iga kuu üks uus toitumis- või liikumisharjumus. Aasta lõpus teeb see kokku 12 uut tervislikku harjumust! Kuna ülekaal ja rasvumine on otseselt seotud istuva eluviisiga(1), soovitaksin Villul esiteks läbi vaadata väga kriitilise pilguga enda liikumisharjumused ja olla füüsiliselt aktiivsem. Miks valin just tervisespordi elustiili muutuse esimeseks sammuks?
Esiteks: mõõduka intensiivsusega regulaarne kehaline aktiivsus suurendab lihasmassi ja parandab ainevahetust; samuti aitab ennetada vanusest tulenevat lihasmassi kadu ning selle asendumist rasvkoega. Lihased tarbivad meie organismis palju glükoosi, kiirendades ainevahetust. Seda isegi siis, kui me parasjagu trenni ei tee. Seega, mida rohkem lihaseid meil on, seda rohkem „põletame“ kaloreid nii trennis kui puhkehetkel. Vanusega toimub lihaskiudude atrofeerumine (sarkopeenia) ning hakkame kaotama lihasmassi. Piltlikult võiks öelda, et „kuivame kokku“. Tegelikult hakkame lihasmassi kaotama juba alates 30-ndast eluaastast aga aastatega lihasmassi kadu suureneb. Lihaste vähene treening ja lihasmassi kadu vanaduses põhjustab ainevahetuse aeglustumist ning organism tarbib vähem energiat. Kõik energia ülejäägid talletatakse rasvkoena. Uuringud näitavad, et regulaarne kehaline aktiivsus suurendab lihasmassi ning aitab säilitada vanusest tulenevat lihasmassikadu.(2, 3)
Teiseks: mõõduka intensiivsusega regulaarne kehaline aktiivsus parandab meie toitumisharjumusi. Kõigest nädal aega tagasi avaldasid Leedsi Ülikooli teadlased ühe väga huvitava metaanalüüsi tulemused, milles hinnati füüsilise aktiivsuse mõju meie toitumisharjumustele. Tulemustest on näha, et need indiviidid, kes tegelesid mõõduka füüsilise aktiivsusega, tarbisid vähem toiduenergiat ja eelistasid madala rasvasisaldusega toitu. See lihtsalt maitses neile rohkem. Seega, mõõdukas treening mitte ainult ei vähenda keha rasvkude, vaid korrigeerib ajus söögiisudega seotud kontrollsignaale, mis parandavad toitumiseelistusi. Regulaarne kehaline aktiivsus reguleerib hormoonide (insuliin, greliin, leptiin, jpt) taset, mis omakorda mõjutab kõikki biokeemilisi reaktsioone organismis.(4)
Mul on üks sõber Villu. Ta on ilus, tark ja parajalt paks mees. Oma parimad aastad on ta siiski juba ära elanud, sest Villul on tervis täitsa tuksis. Kehamassiindeks osutab rasvumisele, süda jupsib, vererõhk pendeldab üles-alla ja talle on diagnoositud eeldiabeet. Kerge on võtta tabletti aga kas peale haiguste sümptomite leevendamise ei peaks Villu asuma võitlusesse haiguste algpõhjusega, milleks on ülekaal ja rasvumine?
Elustiili muutusest on palju räägitud, kuid uut elu pole kerge alustada päevapealt. Millest siis alustada? Teen Villule ettepaneku omandada iga kuu üks uus toitumis- või liikumisharjumus. Aasta lõpus teeb see kokku 12 uut tervislikku harjumust! Kuna ülekaal ja rasvumine on otseselt seotud istuva eluviisiga(1), soovitaksin Villul esiteks läbi vaadata väga kriitilise pilguga enda liikumisharjumused ja olla füüsiliselt aktiivsem. Miks valin just tervisespordi elustiili muutuse esimeseks sammuks?
Esiteks: mõõduka intensiivsusega regulaarne kehaline aktiivsus suurendab lihasmassi ja parandab ainevahetust; samuti aitab ennetada vanusest tulenevat lihasmassi kadu ning selle asendumist rasvkoega. Lihased tarbivad meie organismis palju glükoosi, kiirendades ainevahetust. Seda isegi siis, kui me parasjagu trenni ei tee. Seega, mida rohkem lihaseid meil on, seda rohkem „põletame“ kaloreid nii trennis kui puhkehetkel. Vanusega toimub lihaskiudude atrofeerumine (sarkopeenia) ning hakkame kaotama lihasmassi. Piltlikult võiks öelda, et „kuivame kokku“. Tegelikult hakkame lihasmassi kaotama juba alates 30-ndast eluaastast aga aastatega lihasmassi kadu suureneb. Lihaste vähene treening ja lihasmassi kadu vanaduses põhjustab ainevahetuse aeglustumist ning organism tarbib vähem energiat. Kõik energia ülejäägid talletatakse rasvkoena. Uuringud näitavad, et regulaarne kehaline aktiivsus suurendab lihasmassi ning aitab säilitada vanusest tulenevat lihasmassikadu.(2, 3)
Teiseks: mõõduka intensiivsusega regulaarne kehaline aktiivsus parandab meie toitumisharjumusi. Kõigest nädal aega tagasi avaldasid Leedsi Ülikooli teadlased ühe väga huvitava metaanalüüsi tulemused, milles hinnati füüsilise aktiivsuse mõju meie toitumisharjumustele. Tulemustest on näha, et need indiviidid, kes tegelesid mõõduka füüsilise aktiivsusega, tarbisid vähem toiduenergiat ja eelistasid madala rasvasisaldusega toitu. See lihtsalt maitses neile rohkem. Seega, mõõdukas treening mitte ainult ei vähenda keha rasvkude, vaid korrigeerib ajus söögiisudega seotud kontrollsignaale, mis parandavad toitumiseelistusi. Regulaarne kehaline aktiivsus reguleerib hormoonide (insuliin, greliin, leptiin, jpt) taset, mis omakorda mõjutab kõikki biokeemilisi reaktsioone organismis.(4)